Puugid kannavad mitmeid loomadele ohtlikke haiguseid
Puugid on lülijalgsed parasiidid, kelle hammustuse kaudu levib mitmeid haiguseid nii inimestele kui loomadele. Näiteks koerad nakatuvad Eestis enim borrelioosi ja anaplasmoosi ning seejuures ei ole haruldane, kui koer on korraga nakatunud mõlemasse haigusesse. Koerte puugihaiguste hulka kuuluvad lisaks ka erlihhioos, babesioos ja puukentsefaliit.
Eestis on enim levinud kaks kõvakehalist puugiliiki, kelleks on võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Meie tingimustes algab puugihooaeg märtsis ning kestab oktoobrikuuni, sõltuvalt ööpäevaringsest temperatuurist. Talvel puugid üldjuhul talvituvad, kuid pehme talve korral võib puuk olla aktiivne ka terve aasta vältel. Püsivalt ööpäevaringne temperatuur alates -5 kraadi ja külmem inaktiveerib puugid. Eestis leidub puuke nii looduses kui ka linnakeskkonnas ja koduhoovides. Puugid eelistavad elupaigaks alasid, kus leidub rikkalikult lehekõdu, varjulisi ja niiskeid kohti ning paiku, kus potentsiaalsete ohvrite arv on suurem.
Puugid kannavad haigust Borrelioos
Borrelioosi ehk Lyme’i tõve tekitajaks on bakter Borrelia burgdorferi, mida levitavad kõvakehalised puugid. Antud bakteriga nakatunud koertest ainult ~10% tekivad kliinilised tunnused ehk 100-st nakatunud koerast 90-l ei teki ühtegi haigustunnust. Peiteperiood võib kesta 2-5 kuud. Sümptomitest on täheldatud peamiselt palavikku, isutust, valulikke ja turses liigeseid, vahelduvat lonkamist (longe tuleb ja kaob, vahelduvalt erineva jala lonkamine), suurenenud lümfisõlmi ja loidust. Harvadel juhtudel võivad püsivaid kahjustusi saada ka neerud, süda ja närvisüsteem. Erinevalt inimestest on loomadel keeruline märgata borrelioosile omast punast laiku.
Puukide levitatav nakkushaigus Erlihhioos
Erlihhioosi tekitajaks on bakter Ehrlichia spp. Selle peamiseks vektoriks on pruun koerapuuk (Rhipicephalus sanguineus). Haigusel on kolm vormi: äge, sümptomiteta ja krooniline. Enamasti on haiguse peiteperiood 1-4 nädalat. Peamiselt sümptomid on kõrge palavik, loidus, isutus, kaalukadu, oksendamine, diarröa, verevalumid nahal ja limaskestadel, veritsushäired (näiteks ninaverejooks), lümfisõlmede suurenemine, silmapõletikud ning harvadel juhtudel närvisüsteemi nähud nagu koordinatsioonihäired, krambid ja halvatus. Krooniline vorm on kõige ohtlikum ning võib lõppeda ka surmaga.
Anaplasmoos on peamiselt võsapuukide levitatud haigus
Koerte anaplasmoosi Eestis tekitab bakter Anaplasma phagocytophilum, mida levitavad peamiselt võsapuugid. Tihti ei teki nakatunud koertel haigustunnuseid. Kliinilise haigestumise puhul võib lemmikul täheldada loidust, palavikku, isutust, vastumeelsust liikumisel, lonkamist ja liigesevalu, kõhulahtisust, oksendamist, köha, raskendatud hingamist, veritsushäireid (ninaverejooks) ja lümfisõlmede suurenemist.
Babesioos on puukide vahendusel leviv parasiithaigus
Babesioosi põhjustavad erinevad Babesiidea perekonda kuuluvad rakusisesed parasiidid. Haigus võib kulgeda alaägedalt, ägedalt või üliägedalt. Põhilisteks kliinilisteks tunnusteks on loidus, depressioon, palavik, kahvatud või kollased limaskestad, pruun või tumeoranž uriin, kiirenenud hingamine, vähene või puudulik urineerimine, aneemia, lümfisõlmede suurenemine ning närvisüsteemi nähud nagu krambid ja kooma ning šokk. Lähimad kinnitatud haigusjuhtumid on leitud Lätist.
Entsefaliit on viiruslik haigus
Kuigi puukentsefaliiti nakatunud koertel tekib harva kliinilisi sümptomeid võib viirus siiski põhjustada rasket või isegi surmavat entsefaliiti. Haiguse esmased sümptomid ilmnevad pärast 5-9 päevast peiteperioodi. Nakkusele on omased mittespetsiifilised tunnused nagu suurenenud süljeeritus, oksendamine, nõrkus, isutus, palavik ning käitumismuutused (ebaloomulik või suurenenud agressiivsus, ärevus, kartlikkus). Haiguse arenedes võivad tekkida näiteks esi- ja tagajäsemete liikumise häired ja krambid.
Kasside puugihaigused
Kassid põevad puugihaiguseid harvemini, vaatamata millele on siiski oluline teostada regulaarset puugitõrjet. Kassid võivad nakatuda borrelioosi, hemobartonelloosi ja tulareemiasse. Sarnaselt koertele on ka kassidel puukide kaudu levivate haiguste kliinilised tunnused mittespetsiifilised: palavik, isutus ja loidus ning limaskestade kahvatus.
Puugihaiguste ennetamine ja puukide vältimine
Haiguse parimaks raviks on ennetus! Loomakliinikutes ning apteekides on saadaval mitmeid erinevaid puuke tõrjuvaid preparaate, mille valikusse kuulub nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid. Tõrjevahendina saab kasutada nii täpilahuseid, närimistablette, kaelarihmasid kui ka pihustatavaid vahendeid (spreisid). Lisaks manustamisviisile erinevad ravimid ka kestvuse poolest – 2 nädalat kuni 3 kuud. Antud ravimid tõrjuvad tihti ka teisi välisparasiite (näiteks kirpe). Preparaadi valikul on oluline jälgida, et see oleks sobiv just antud loomaliigile, kuna mitmed koertel kasutatavad vahendid võivad olla kassidele mürgised.
Täpilahused on preparaadid, mida on võimalik kanda lemmiku turja nahale. Käsimüügi turjatilgad annavad üldiselt puukide vastase kaitse kolmeks kuni neljaks nädalaks. Lisaks surmavale toimele võivad teatud turjatilgad omada ka peletavat toimet. Täpilahuse manustamise järgselt ei tohi manustamiskohta katsuda enne, kui see on kuivanud.
Nii koertel kui kassidel on võimalik kasutada ka puugirihma, mis kaitseb lemmikut nii kirpude kui puukide eest seitsme kuni kaheksa kuu vältel. Teatud preparaatidel võib olla ka peletav toime ehk ravimdoosi kätte saamiseks ei ole vajalik isegi kinnitumine, vaid parasiit saab ravimi kätte jalgade kaudu lemmikul kõndides, misjärel ta sureb. Kaelarihma paigaldamisel on oluline jälgida, et kaela ja rihma vahele mahuks kaks sõrme, vältimaks liiga tihedat paigaldamist. Samuti ei tohiks see olla ka liiga lõdvalt, sest vajab toimimiseks kehasoojust.
Välisparasiiditõrjena kasutusel olevad närimistabletid on retseptiravimid, mida saavad ülevaatuse järgselt väljastada vaid loomaarstid ning on mõeldud kasutamiseks vaid koertel. Tablettide puugivastane toime algab 48h jooksul peale kinnitumist.
Vähendades oluliselt puukide kaudu levivate patogeenide levikut, ei ole ükski puukide ennetusvahend 100% efektiivne. Koeri tuleks seetõttu iga 24 tunni tagant kontrollida ning leitud puugid koheselt eemaldada. Puugi eemaldamiseks ei tohiks lemmiku nahale kanda õli ega desinfitseerivaid lahuseid. Puugi eemalduseks on parim kasutada spetsiaalseid puugieemalduse konkse ja/või pintsette. Oluline on vältida puugi haaramist tema tagakehast, kuna nii võib soodustada sülje eritumist ja seeläbi haigustekitajate liikumist looma organismi. Puugi eemaldamisel tuleks teda haarata pea lähedalt ning ettevaatlikult keerates puuk välja tõmmata.
Kui Teie loomal on esinenud puugihaigustele viitavaid sümptomeid soovitame pöörduda loomaarsti kontsultatsioonile. Haiguse kulg ja eeldatav prognoos on selle võrra paremad, mida varem haigus diagnoositakse ja raviga alustatakse.
Autor: dr Marleen Emilie Vilderson