Lemmikute kakainfo – mõnusat ja toredat lugemist 😊!
Tihti jäetakse väljaheite info tähelepanuta või lihtsalt ei teatagi, mida tähele panna. Loomaarstid aga teavad, et väljaheite väljanägemine võib anda väga palju infot lemmiku tervisliku seisundi kohta.
Väljaheite konsistents
Ideaalne rooja konsistents on Purina ProPlan tabeli järgi nr 2 ja nr 3 – tugeva struktuuriga, aga mitte liiga kuiv ega kõva, võib olla segmenteerunud või siis ka üks pikk nn „vorstikene“, mis kokku korjates ei määri maapinda ära ega lagune laiali.
- Veri, lima või liiga pehme väljaheide ei ole normaalsed leiud ja vajaksid kindlasti põhjuse väljaselgitamist!
- Liiga tugev ja kuiv väjaheide (nr 1 skoor), võib viidata veetustumisele ehk lemmik peaks rohkem vett saama, toit on liiga kiudainerikas või liiga kiudainevaene (jah, vastuoluline teema!), või hoopiski ebasobilik toit antud lemmiku seedesüsteemile. Kui lemmik ei ole 3 päeva roojanud, siis on alust kahtlustada kõhukinnisust ja peaksite kindlasti pöörduma loomaarsti poole!
- Veidi pehme kuni lausa vesivedel väljaheide võib olla tingitud erinevatest põhjustest ja halvematel juhtudel viidata haigusseisunditele. Stress, liiga kiire toiduvahetus, antud loomale ebasobiva toidu söömine, liigsed (halvastiseeduvad) maiustused, antibiootikumid ja muudest ravimitest tekkinud kõhulahtisus, infektsioonhaigused (parasiidid, viirused) jms.
- Väljaheites võivad olla ka nn kõvad tükid, mis lähemal vaatlusel osutuvad hoopis võõrkehadeks, nt koer on söönud plastikut või kassid erinevaid väiksemaid niire, tekstiili juppe jne. Seega tasuks murede korral kindlasti panna kindad kätte ja natukene lahti harutada väljaheidet, et aru saada, milliseid „aardeid“ sealt leida võib!
Väljaheite värvus ja lõhn
Normaalne värvus on šokolaadipruun ja lõhn meeldiva talutava aroomiga.
Rooja värvus tekib bilirubiini metabolismi käigus tekkivatest ainetest ning on tugevalt seotud lemmiku toiduga ning ka tervisliku seisundiga.
- kui toit on heledam, siis on ka väljaheide veidi heledam; tavaliselt suure valgusisaldusega toidu sööjatel võib olla tumepruunim väljaheide, aga kõik sõltub ka valgu põhikomponendist, seega pruunisuse aste on väga varieeruv.
- kui toit sisaldab palju lisaaineid värvainete näol, siis võivad ka väljaheited olla nn värvilised, kuid seda juhtub tänapäeval pigem väga harva, sest paljud toidutootjad on loobunud sünteetiliste värvainete kasutamsiest
- roheline väljaheide võib viidata sapiteede ja sapipõie probleemile või siis on lemmik söönud lihtsalt palju muru.
- kollakas väljaheide võib viidata sapiteede ja maksahaigustele.
- värske veri (helepunane ja erk) ja lima roojas võib viidata jämesoole haigustele (põletikust kuni kasvajani).
- tumepunane, mustjas väljaheide viitab võimalikule ülemise seedesüsteemi limaskesta veritsusele (seedunud veri roojas) ja seetõttu võimalik murekoht hoopis maos ja/või peensooles.
- hallikas toon ja/või rasvane väljaheide võib viidata pankrease või sapiteede haigustele.
- valged (vahel isegi liigutavad!) täpid või nn niidid väljaheites võivad aga viidata erinevatele parasiitidele.
- Väljaheite hapukas või tavapärasest liigselt tugevnenud lõhn on kindlasti märgiks, et midagi on valesti ja peaksite pöörduma loomaarsti poole
Rooja kogus ja väljutamise sagedus
Väljaheite kogus on otseses seoses toidu koguse, kvaliteedi ja toidu otstarbega. Mida kergemini seeditavad on toidu koostisosad ja mida vähem on erinevaid koostisosi, seda kergem on kehal toitu seedida ja seda vähem on väljaheidet, kuid see ei ole alati toidu kvaliteedi näitaja. Näiteks, eridieedid, mis on mõeldud seedetraktihäirete puhul looma toetamiseks, on tehtud selliselt, et toit seeduks ja omistuks eriti kergesti ja keha saaks kätte vajalikud toitained kergema vaevaga. Kui sellist toitu anda terve seedimisega lemmikule, võib tema kõht hoopis kinni jääda, sest soolestiku töö oluliseks punktiks on massi olemasolu, mida soolestikus edasi lükata. Seejuures, suurem kogus väljaheidet võib tekkida kaalulangetus või kaalu säiltavate toitudega, kuhu reeglina lisatakse rohkem kiudainet, mis annab loomale täiskõhu tunde ja tekitab rohkem massi, mida soolestikus liigutada (sest osad kiudained ei seedugi) ja seeläbi on suurem ka väljaheite kogus. Roojamasside kogused sõltuvad ka lemmiku suurusest – väiksematel loomadel väiksemad kogused ning suurematel suuremad.
Normaalne roojamise sagedus on väga individuaalne. Enamasti on normaalne väljutuse sagedus 1-2 (3) korda ööpäevas. Kuid seejuures on oluline jälgida väljaheite konsistentsi, mis peaks olema selline, nagu eelpool kirjeldatud. Kui väljaheite tihedus on tavapärasest sagedasem või ka harvem, vedelam või hoopis liiga kuiv ning ei möödu keskmiselt 3 päevaga, tasuks pöörduda loomaarsti poole. Teisisõnu, kui lemmik ei ole roojanud üle 3 päeva, siis on põhjust muretseda kõhukinnisuse pärast ja pöörduda loomaarsti poole kõhukinnisuse põhjuste (ainevahetushaigustest kuni traumadeni) väljaselgitamiseks. Kui lemmik hakkab tihedasti roojama (nt ka öösel mitmeid kordi) ja väiksemad kogused, siis see viitab pigem jämesoole haigustele. Kehakaalu langus ja suuremad väljaheite kogused aga võivad viidata hoopis peensoole muredele. Samuti ei tohiks esineda nn peenikese triibuna väljutatavat väljaheidet – see võib viidata jämesoole haigustele või siis ka nt isastel koertel eesnäärme suurenemisele.
Kas peaksime enda lemmiku väljaheited ära korjama?
Lühike ja kiire vastus on „jah“ ja seda nii koertel kui ka kassidel, sest lisaks üldhügieeni tagamisele, levivad ka väga mitmed haigused (parasiidid, viirused, bakterid) fekaal-oraalsel teel ning koheselt kokku korjatud väljaheited ennetavad teatud nakkushaiguste levikut. Koera-kassi väljaheiteid ei tohiks panna komposti, mida plaanitakse hiljem kasutada väetisena, sest väljaheites võivad esineda parasiidid, mis on väga vastupidavad ja kompostiga võivad sattuda inimeste toidulauale. Kõige turvalisem on visata väljaheited olmeprügi hulka, kasside väljaheited, mis ei ole kassiliivaga koos, võib alla lasta ka wc potist – osad kassid käivad tavalise WC-poti peal pissimas ja kakamas. Kassiliiva aga, ka sellist, mida tootja info kohaselt justkui tohiks potist alla lasta, on õigem visata siiski olmeprügisse!
Loodetavasti saavad edaspidi Teie naabrid kenasti aru, kui teete enda lemmiku kakast pilte enne loomaarsti juurde minemist 😊 !
