Kõik, mida pead teadma enne, kui koju kassi võtad
Kassid on väga levinud koduloomad ja ka teada-tuntud stressileevendajad. Kassi pidada on kindlasti kergem kui koera, kuid ka tema vajab palju hoolt, et olla terve ja õnnelik. Head nõu, mida on tarvis endale kassi võttes teada, jagab meie loomaarst dr Elina Tooming.
Mida tuleb kindlasti enne teada või ette valmistada, kui võtta kass?
Kassi võtmine on suur ja pikaajaline vastutus. Keskmine kassi eluiga on 13–15 aastat, kuid paljud kassid elavad oluliselt kauem. Enne uue pereliikme võtmist tuleb hoolikalt kaaluda, kas teil on võimalik nii materiaalselt kui ka ajaliselt investeerida kassi heaolusse.
Lemmiku heaolu tagamiseks tuleb suurt rõhku panna elukeskkonnale. Kass vajab privaatseid ja kõrgemaid peidukohti, kus ta tunneb end turvaliselt. Põhiressursid, nagu toit, vesi, liivakast, kraapimisalus, mänguala ja puhke-magamisala, peaksid olema kergesti kättesaadavad ning hästi paigutatud. Füüsiline aktiivsus ja mäng on äärmiselt olulised, eriti tubasele kassile, kellel puudub loomulik võimalus oma instinkte ja meeli väliskeskkonnas rakendada.
Kodukeskkond peab olema kassi jaoks turvaline. Kõrvaldage kõik kassidele ohtlikud taimed, väikesed detailid, mis kujutavad endast allaneelamise ohtu (nt patsikummid, lahtised lõngad/niidid) ning kemikaalid (nt pesuvahendid, värvid).
Et teie ja kassi vaheline suhe oleks harmooniline ning vastastikku positiivne, on oluline mõista kasside käitumist ja kehakeelt. Kassi tervitamine, sülle võtmine, paitamine, positiivsete ja negatiivsete kehakeele signaalide tundmine – need on olulised punktid, millega tutvuda enne, kui perre saabub kass.
Ei tohiks unustada kassi üldist tervist, mistõttu on tähtis regulaarselt külastada veterinaararsti vaktsineerimiseks ja kliinilisteks ülevaatusteks. Samuti tuleks kass sobivas vanuses kastreerida või steriliseerida, et ennetada soovimatute järglaste saamist ning vähendada käitumis- ja terviseprobleemide riski. Siseparasiiditõrjet tuleks teha regulaarselt ka täiesti tubasele kassile.
KASSI TERVIS JA HEAOLU
Vaimne ja füüsiline tervis on omavahel tugevalt seotud. Kui kass kannatab stressi all, võib see avalduda tema üldises tervises ja vastupidi. Kassi elukeskkond mõjutab oluliselt tema vaimset heaolu, hõlmates nii kodukeskkonda kui ka suhteid pereliikmete ja teiste lemmikloomadega.
Toon välja minimaalsed nõuded kassi heaolu tagamiseks:
Mitu erinevat privaatset ja turvalist kohta, kuhu kass saab soovi korral lihtsasti taanduda. Selline koht pakub kassile kujuteldavat turvatunnet ja isoleeritust. Meelsasti eelistatakse kõrgemaid kohti. Lõõgastunud olekus võib kass kasutada neid kohti puhkamiseks. Näiteid turvalistest paikadest: pappkarp, transpordipuur, riiulid, kassipesad, kassipuu.
Takistusteta ligipääs mitmele üksteisest eraldatud põhiressursile, milleks on kvaliteetne ja tasakaalustatud toit, värske vesi, optimaalne liivakast, kraapimisalused, mänguala, puhke- ja magamisala.
Füüsiline aktiivsus, mängimine ja jahiinstinkti rahuldamine, mis on saavutatav mängu ning toitumise kaudu. Pakkuge kassile erinevaid mänguasju, mängige ise regulaarselt oma lemmikuga ning kasutage kassi toitmisel vahendeid, mille puhul peab aktiivselt toitu hankima (nt toidupusled, mänguasja sisse peidetud krõbinad, krõbinate paigutamine erinevatesse kohtadesse).
Positiivsed suhted kassi ja omaniku vahel, mis on järjepidevad ja etteaimatavad. Kass eelistab sagedast ja lühiajalist kontakti. Oluline on jälgida kassi kehakeelt ja lõpetada kontakt, kui lemmik annab märku, et ei soovi rohkem interakteeruda. Iga kass on individuaalne ja sellest tulenevalt erineb soov ning vajadus inimkontakti järele.
Keskkond austab kassi lõhnatundlikkust. Kassid omavad erakordselt tugevat lõhnataju, mis on üks peamisi viise, kuidas nad keskkonnaga suhtlevad. Feromoonid mängivad olulist rolli kasside kommunikatsioonis. Kodukeskkonnas märgistavad kassid oma territooriumi, eritades feromoone näo piirkonnast, et muuta ümbrus tuttavaks ja turvaliseks. See aitab kassidel end oma kodus kindlalt ja mugavalt tunda. Vältige tugevalt lõhnastatud tooteid, kasutage vajadusel turvatunde tõstmiseks kasside sünteetilisi feromoone (nt Feliway), pakkuge kassile rohkelt kraapimispindu, peske kassi esemeid (nt tekid, pesakatted jm) kordamööda.
Keskkond peaks pakkuma laialdaselt sensoorset stimulatsiooni, mis on eriti oluline tubastele kassidele, kellel puudub võimalus kogeda väliskeskkonna vaateid, helisid ja lõhnu. Mitmekesine sensoorne stimulatsioon pakub meelelist rikkust nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimise kaudu.
Nägemine: aknavaade, televisioon, akvaarium
Kuulmine: klassikaline muusika
Haistmine: ohutud taimed (naistenõges, matatabi, palderjan, tatari kuslapuu)
Maitsmine: kassimuru, värske naistenõges, toidu vahetamine, maiused
Kompimine: erineva suuruse/kuju/materjaliga mänguasjad, seebimullid, väike pall veepinnal, kuivanud lehtedesse peidetud mänguasjad
KASSI TOITMINE
Millega soovitate kasse toita, et nende tervist kõige paremini hoida? Kas on olemas mingid toidud, mida peaks vältima?
Kassidel on unikaalsed ja erilised toitumisvajadused, mis erinevad suuresti koertest ja inimestest. Selleks, et pakkuda oma kassile hästi tasakaalustatud toitu, on soovituslik kasutada kvaliteetset kommertstoitu (konservid, hautised, krõbinad), mis on välja töötatud vastavalt kassi spetsiifilistele vajadustele, vanusele ja tervislikule seisundile. Pöörake kindlasti tähelepanu, et toidu peal oleks märgitud „täissööt“.
Kasulik on pakkuda kassile nii kuiv- kui ka märgtoitu. Kuivtoit aitab hoida kassi suuhügieeni. Märgtoit sisaldab rohkelt vedelikku ja soodustab seeläbi vedeliku tarbimist. Märja ja kuiva toidu pakkumine tagab mitmekesise toitumise ja rikastab kassi meeli. Uuringud on näidanud, et mõlema toidutüübi pakkumine vähendab rasvumise riski.
Vältida tuleks inimestele mõeldud toite (nt puljongi või maitserohelisega keedetud liha, lihatooted küüslaugu või sibulaga, šokolaad, alkohol, toores taigen, ksülitool, toores liha ja kala, viinamarjad ja rosinad). Piim ja piimatooted võivad tekitada seedeprobleeme, kuna paljud kassid on laktoositalumatud. Kindlasti ei tohi kassi toita koeratoiduga.
KODUKASSILE VAJALIKUD PROTSEDUURID
Miks tuleb kodukass, kes õues ei käi, steriliseerida või kastreerida? Millal on õige aeg lasta oma kassile see protseduur teha?
Steriliseerimine ja kastreerimine aitavad vältida soovimatuid järglasi ja vähendada terviseriske, nagu piimanäärmekasvajad ja emakapõletik. Parim aeg selle protseduuri tegemiseks on tavaliselt 4–6 kuu vanuselt, kuid veterinaararst võib soovitada ka hilisemat aega.
Milliseid vaktsineerimisi ja parasiiditõrje meetmeid kassidele soovitate? Kui tihti peaks neid protseduure läbi viima?
Kasse vaktsineeritakse tuumikvaktsiiniga, mis hõlmab marutaudi (Eestis kohustuslik iga kahe aasta tagant), viiruslikku rinotrahheiiti, kalitsiviroosi ja panleukopeeniat ehk kassikatku. Need haigused on laialt levinud üle kogu maailma ning nakkuse korral võivad põhjustada tõsist haigestumist või surma. Vaktsineerimised tuleks läbi viia vastavalt veterinaararsti soovitustele.
Siseparasiiditõrjet (ussirohi) tuleks teha regulaarselt, vähemalt iga kolme kuu tagant ja alati 10–14 päeva enne vaktsineerimist. Siseparasiiditõrje on oluline ka täiesti tubasele kassile. Välisparasiiditõrje on soovituslik kassidele, kes käivad väljas, kuid teatud juhtudel võib see olla vajalik ka tubastele kassidele.
KASSIDE KÄITUMISPROBLEEMID
Millised on kasside levinumad käitumisprobleemid ja kuidas neile lahendusi leida?
Käitumisprobleemi puhul räägime kassi spetsiifilisest tegevusest, mis valmistab konkreetsele omanikule muret.
Käitumisprobleemid jagunevad järgmiselt:
Liigiomane käitumine, mis on omanikule vastuvõtmatu: nt kraapimine, rooja/uriiniga märgistamine, jahipidamine, öine aktiivsus
Õpitud käitumine: nt häälitsemine toidu või tähelepanu saamiseks
Meditsiinilisest põhjusest tingitud käitumine: nt urineerimine väljapoole liivakasti alumiste kuseteede haiguse tõttu
Stressist tingitud käitumine: agressiivsus inimese vastu, kasside omavaheline konflikt
Kõige levinumad käitumisprobleemid, millega loomaarsti vastuvõtule pöördutakse, on urineerimine/roojamine väljapoole liivakasti, agressiivsus inimese vastu, kassidevaheline konflikt, hirmud ja ärevus, mittesöödavate esemete söömine, liigne karvkatte lakkumine ning sobimatute pindade kraapimine.
Igasuguste probleemide ilmnemisel tuleks esmalt konsulteerida loomaarstiga, et välistada meditsiinilised põhjused. Loomaarst võib anda esmast nõu ja jälgida muutusi kassi käitumises. Vajadusel võib loomaarst suunata kassi käitumisprobleemidega tegeleva kolleegi või käitumisspetsialisti juurde.
KASSIDE KÕIGE SAGEDASEMAD TERVISEPROBLEEMID
Millised on kasside kõige sagedasemad terviseprobleemid ja kuidas tagada nende varajane avastamine?
Kassid varjavad oskuslikult oma haigussümptomeid, mistõttu on regulaarne tervisekontroll väga oluline. Teatud vanusest (seitse aastat ja vanemad) on soovitatav teha kassile põhjalikumad uuringud, sealhulgas vere-, uriinianalüüs ja vererõhu mõõtmine, et hinnata tema tervislikku seisundit ning avastada kõrvalekalded võimalikult varakult. Haiguse varajane avastamine ja kiire reageerimine võivad märkimisväärselt parandada kassi elukvaliteeti ning pikendada tema eluiga, võimaldades tõhusat ja õigeaegset ravi.
Kodus pöörake tähelepanu kassi käitumisele, söögiisule, joogiharjumustele ja liivakasti kasutamisele. Kõik muutused võivad viidata terviseprobleemidele ja vajada edasist uurimist.
Millised erilised vajadused on vanematel kassidel ja kuidas tagada nende mugav ning tervislik vananemine?
Vananemisprotsess on kassidel väga individuaalne. Siiski eristatakse kasside puhul kolme peamist vanusekategooriat:
7–10 aastat: vanem iga (ingl mature)
11–14 aastat: seenior
üle 15-aastane: superseenior
Vanemas eas toimuvad kasside organismis mitmed muutused:
Vähenenud haistmis- ja maitsmismeel: Kassid võivad kaotada huvi toidu vastu või muutuda valivamaks.
Vähenenud kuulmine: Kass võib mitte reageerida helidele, millele ta varem reageeris.
Nõrgenenud immuunsüsteem: Kassid võivad muutuda vastuvõtlikumaks nakkustele ja haigustele.
Vähenenud naha elastsus: Nahk võib muutuda õhemaks ja tundlikumaks.
Südame ja kopsude töö vähenemine: Kardiovaskulaarse ja respiratoorse süsteemi funktsioonid võivad nõrgeneda.
Vähenenud stressitaluvus: Kassid võivad muutuda tundlikumaks keskkonnamuutuste ja stressitegurite suhtes.
Vähenenud võime seedida rasva ja valku: Kasside seedesüsteem võib muutuda vähem tõhusaks, mis võib vajada dieedi kohandamist.
Muud füüsilised muutused võivad hõlmata:
Pigmendilaigud silmade vikerkestal: Silmade värvus võib muutuda.
Silmaläätsede tuhmumine: Nägemine võib halveneda.
Rabedaks muutuvad küüned: Küüned võivad kergesti murduda.
Käitumuslikud muutused võivad hõlmata:
Vähenenud aktiivsus ja pikemad uneperioodid: Kassid võivad magada rohkem ja olla vähem aktiivsed.
Vähenenud isu või valivus toidu suhtes: Kassid võivad süüa vähem või eelistada teatud toite.
Vähenenud mängimine ja enesehoolitsus: Kassid võivad vähem mängida ja ennast vähem hooldada.
Häälitsemine: Kassid võivad rohkem või vähem häälitseda kui varem.
Suurenenud sõltuvus omanikust: Kassid võivad muutuda omaniku suhtes klammerduvamaks.
Igasugused muutused kassi käitumises või füüsilises seisundis võivad viidata terviseprobleemidele. Seetõttu tuleks esmalt konsulteerida loomaarstiga ja välistada võimalikud haigused.
Vanemas eas vajavad kassid rohkem hoolt ja regulaarset jälgimist. Üldised nõuanded vanema kassi eest hoolitsemiseks:
Vanusega muutub enese eest hoolitsemine raskemaks. Omanik võib kammida õrnalt piirkondi, kuhu kass enam korralikult ei pääse, ning lõigata küüsi.
Aktiivsus ja mentaalne stimulatsioon on selles eas väga olulised. Regulaarne aktiivsus aitab säilitada lihasmassi ja parandab vereringet; see on kasulik ka põie ja soolte funktsioneerimisele. Tegevuse iseloom peaks vastama kassi vanusele ja liikuvusele; kõige sobivam on leebe ja regulaarne mäng lühikeste intervallidega.
Pakkuge kassile erinevaid mänguasju. Suured ja pehmed mänguasjad võivad julgustada eakat kassi haarama ja tagajalgadega lööma. Pakkuge uudistamiseks paberkotte (sangadeta), pappkarpe, tunneleid. Peitke nendesse mõned krõbinad, et soodustada esikäppade tööd.
Tagage, et kõik olulised ressursid (liivakast, söögi- ja joogikohad, turvalised peidukohad, puhkeala, kraapimispinnad ja mängualad) oleksid kergesti ligipääsetavad. Kui kass eelistab olla ühel korrusel, siis peaksid kõik vajalikud ressursid olema sellel tasandil.
Asetage toidukausid eemale liivakastist, läbikäidavatest kohtadest, maas laeni akendest ning ukseluukidest. Ideaalis peaksid need olema kohas, kust kass saab läheneda igast suunast ja jälgida ümbrust. Asetage toidukauss rahulikku ja vaiksesse kohta, kus kass viibib kõige rohkem.
Toidu ja vee pakkumine kõrgemal tasapinnal, et vähendada pinget kaelas ja esikäppadel.
Julgustage kassi jooma. Vanemad kassid on altimad vedelikupuudusele, seega on oluline pakkuda atraktiivseid veekausse ning suurendada nende arvu. Asetage veekauss söögikohast eemale.
Kasutage laia toidu- ja veekaussi, mille ääred ei puutu kokku kassi vurrudega.
Pakkuge ühte liivakasti kassi kohta, pluss üks lisaks. Kui teie vanurist kass on ainus lemmikloom, siis asetage kaks liivakasti lähestikku.
Avatud liivakastid madalate äärtega. Kaanega ja luugiga liivakastid võivad kassile olla raskesti ligipääsetavad. Avatud kastid madalate äärtega on ideaalsed ja peaksid püsima kasutamise ajal kindlalt paigal.
Pakkuge erinevaid kraapimispindu. Vanemad kassid võivad eelistada rohkem horisontaalseid kraapimismatte. Kassile võivad endiselt huvi pakkuda erinevad toidupusled ja tegevuskeskused. Veenduge, et need oleksid kergesti kättesaadavad ja lihtsama raskusastmega.
Vältige libedaid põrandaid ja kasutage vajadusel põrandakatteid, et lihtsustada kassi liikumist.
Kassidele meeldib vaadata aknast välja. Sättige kassile madalad ja tugevad trepiastmed (kuni kolm astet) või täiendav tool aknalauale pääsemiseks.
Kasutage pehmeid ja soojust hoidvaid tekke.
Julgustage kassi magama laiemal ja turvalisemal pinnal, kus on väiksem tõenäosus alla kukkuda. Abiks võivad olla soojendusega padjad või tekid.
Rahulikud puhkealad. Kass vajab katkematut puhkust vaikses kohas. Veenduge, et need kohad oleksid kergesti ligipääsetavad. Tekitage uusi sooje, polsterdatud puhkealasid vastavalt vajadusele. Vältige kassi häirimist nendes kohtades.
Struktuuri ja ennustatavuse tagamine kodukeskkonnas. Vanemad kassid vajavad kindlat ja stabiilset keskkonda.
Turvatunde ja tuttavliku keskkonna soodustamiseks võib kasutada kasside sünteetilise feromooni difuuserit.
Kui tihti peaks kassiga käima loomakliinikus tervisekontrollis?
Kassiga tuleks käia regulaarselt tervisekontrollis vähemalt kord aastas. Vanematel kassidel ja krooniliste haigustega kassidel võib olla vajalik sagedasem kontroll.
Kuidas peaks omanik reageerima kasside erakorralistele terviseprobleemidele? Millised on esmaabivõtted ja millal tuleks kindlasti veterinaararsti poole pöörduda?
Erakorraliste terviseprobleemide korral peaks kassi omanik tegutsema kiiresti ja rahulikult. Oluline on koheselt veterinaararsti poole pöörduda, kui kassil esineb üks järgmistest sümptomitest: raske vigastus (näiteks luumurrud, suured lõikehaavad või tugev verejooks), hingamisraskused (raske või kiire hingamine, hingeldamine või sinakas värvus keelel ja igemetel), teadvusekaotus (kui kass kaotab teadvuse või on väga loid ega reageeri stiimulitele), tugev oksendamine või kõhulahtisus (eriti, kui see kestab kauem kui 24 tundi või sisaldab verd), krambid (korduvad krambid või üksik krambihoog, mis kestab kauem kui paar minutit) või mürgistuse kahtlus (kui kass on neelanud midagi potentsiaalselt mürgist, näiteks teatud taimed, kemikaalid või ravimid).
Oodata ei tasu ka järgmiste probleemidega: isutus või probleemid liivakasti kasutamisel (näiteks raskendatud ja valulik urineerimine).
Hoidke loomakliiniku kontaktid alati käepärast, et vajadusel kohe ühendust võtta.
Sotsialiseerimine ja selle olulisus:
Sotsialiseerimine aitab kassidel tunda end turvaliselt ja mugavalt erinevates olukordades.
Varajane ja positiivne kokkupuude inimestega ning teiste loomadega võib vähendada hirmu ja ärevust ning sellest tingitud agressiivsust
Sotsiaalselt hästi kohanenud kassid on üldiselt õnnelikumad ja tervemad.
Mängimine ja selle olulisus:
Sotsialiseerimine aitab kassidel tunda end turvaliselt ja mugavalt erinevates olukordades.
Varajane ja positiivne kokkupuude inimestega ning teiste loomadega võib vähendada hirmu ja ärevust ning sellest tingitud agressiivsust
Sotsiaalselt hästi kohanenud kassid on üldiselt õnnelikumad ja tervemad.
Kui vajate oma lemmikuga abi, pöörduge meie kliiniku poole. Oleme avatud esmaspäeviti ja kolmapäeviti kl 9–19, teistel tööpäevadel kl 9–17. Võtke ühendust meiliaadressil info@nordicvet.ee või telefonil +372 5554 5522.
Hoidke meie tegemistel silma peal ka Facebookis ja Instagramis.
Autor: Elia Tooming ja Delfi Lemmikloom